Icha’p’ejlel taller tyi Yajalón

Tyi 05 de marzo cha’añ 2018 tsa’ mejli’ jiñi icha’p’ejlel taller Documentación lingüística del ch’ol, jiñi proyecto kotyabil tyi National Geographic. Jiñi much’kibäl tsa’ ujtyi tyi Unidad Académica Multidisciplinaria Yajalón ya’ tyi Universidad Intercultural cha’añ Chiapas (UNICH) yik’oty tsa’ k’otyiyob 15 xk’eljuñob cha’añbä Lic. Lengua y Cultura.

Dr. Juan yik’oty Dr. Bernabé

Morelia, Juan yik’oty Bernabé

Wol tyi sujb’el bajche’ ik’äñol jiñi grabadora

Tsa’bä k’otyiyob tyi taller

Sub’ kbä

Joñon jka’ba’  Abigael Pérez Gómez, chumuloñ tyi  ejido Cuviac, Tacotalpa, Tabasco. 20 años ka’bilel muk’oñ tyi ty’añ chol yik’oty chonkoloñ tyi k’ejuñ tyi licenciatura en Lengua  y cultura. Chonkoloñ tyi troñel cha’añ mi imuch’k’iñob lakty’añ ch’ol.

Norma, Guadalupe, Abigael yik’oty Adelaida

Mi kpäs kbä: Nicolás

Nicolás yik’oty Juan José, tyi ty’añtyak.                           Jk’aba’ Nicolás Arcos López ch’oyoloñ yik’oty tsa’ jkäla’ pañimil tyi Ejido San Miguel, Salto de Agua, Chiapas. Wäle’ woloñ tyi ejtyel tyi Universidad Intercultural del Estado de Tabasco. Tsa’ jk’ele’ juñ cha’añ licenciatura en Historia ya’ tyi  Universidad Juárez Autónoma de Tabasco, añbä tyi Villahermosa, Tabasco. Che’eñi tsa’ kcha’ jk’ele’ juñ cha’añ maestría en lingüística indoamericana tyi CIESAS-DF. Mi kmulañ jk’el jiñi ity’añ laklumal. Wäle’ wol jkotyañ jiñi proyecto cha’añ National Geographic Explorers.

Uriel yik’oty Joél.

 

 

Joñoñ, Carol-Rose

Mia Wiegand, joñoñ, Morelia Vázquez Martínez

Jk’a’ba Carol-Rose. Mi kcha’leñ k’eljuñ tyi Cornell University, Ithaca, Nueva York ba’añ wo kmel kdoctorado. Ch’oyoloñ tyi Estados Unidos. Tsa’ kcha’le klicenciatura tyi McGill University, Canadá cha’añ lingüística yik’oty estudios rusos. Tsa’ kajiyoñ tyi ñop ch’ol tyi 2015 che’ ñajañtsajniyoñ tyi San Miguel, Chiapas. Ya’i tsa’ käyiyoñ tyi yotyoty ajNicolas Arcos López, ba’añ chumulob imama ichichob. Tsa’ ikäñtyesayoñob lakty’añ. Jiñ mek cha’añ tsa’ kñopo Tumbalábä ch’ol, pe mi kch’ämbeñ isujm Tilabä Ch’ol je’e.

Woliyoñ tyi mel tamal tyi El Campanario.

Tyi enero tsa’ kpäyäyob tyilel cha’tyikil alumnojob tilemobä tyi Estados Unidos tyi Chiapas. Yomobix ñop lakty’añ. Weñ uts’aty tyi iñusayob ipaxyal tyi Chiapas. Tsajniyoñlojoñ tyi ilumal Tumbalá che’ jiñi tyi ilumal Tila.

Cha’añ kdoctorado, mi kts’ijbañ ktesis cha’añ ilojtyib its’ijbuñtyel yik’oty isujmlel tyi alol ch’ol yik’oty tojol-ab’al. Jiñ mek cha’añ woli kñop tojol-ab’al ty’añ je’e.

Otyoty, tye’tyak yik’oty xajlel tyi San Miguel

Joñoñ, Jessica

Jk’a’ba’ Jessica Coon, ch’oyoloñ tyi Oregon, tyi Estados Unidos. Tyi 2011 tyi majliyoñ tyi chuñtyäl tyi Montreal, tyi Canadá, ba’ chonkoñoñ tyi päsjuñ, ya’ tyi McGill University. Wa’li chonkoloñ tyi troñel tyi San Cristóbal de Las Casas yik’oty kpi’äl, tyäle cha’tyikil kalo’bilob.

Jessica yik’oty alälob tyi Montreal

Tyi ktyeche jk’ele’ lakty’añ che’ñak tyi 2002 tyi Campanario, ba’ tyi keji jk’el bajche’ tsolotyak majlel ili lakty’añ. Wa’li chonkolonloñ tyi troñel tyi ity’añob ajchujob ya’ tyi Montreal.

Virginia, Ella yik’oty Jessica tyi Campanario

Juan Jesús: Chuki mi kmel

Ch’oyoloñ tyi Tila. Wa’li chumuloñ tyi Jamil (San Cristóbal), ba’ chonkoloñ tyi troñel, tyi CIMSUR, chukulbä tyi UNAM. Tyi kcha’le k’eljuñ tyi UNACH, ba’ tyi kmele klicenciatura cha’añ Antropología Social. Ya’i tyi kmele kmaestria cha’añ lingüística indoamericana tyi CIESAS-DF. Tyi yujtyi’bal tyi majli kmel kdoctorado cha’añ lingüistica de UT-Austin, tyi Estados Unidos. Mi kmuläñ kpäse’ tyi cursojtyak bajche’ mi mejlel laktsäts-isañ lakty’añ yik’oty chonkol jk’ele’ bajche’ mi laktsole’ ibi’tyal lakty’añ che’ mi lajk’äñe’.

Juan Jesús tyi Campanario

Junya weñ tsa’ lok’i ñaxañbä taller tyi Oxolotán

Tyi yambä semana tsa’ ujtyi tyi mejlel ñaxañbä taller tyi Oxolotán, tsa’ k’otyiyob jiñi xk’eljuñob cha’añ  Lengua y Cultura añobä tyi Universidad Intercultural. Its’ijb jiñi universidad yik’oty ifoto cha’añ jiñi päsjuñ mi mejlel atyaj ilali. ¡Mi kaj ksub’eñetylojoñ majlel wolbä tyi mejlel!

Its’ijb UIET