Category Archives: mi laksub lajk’a’ba’

Joñoñ José Armando

Jk’a’ba José Armando. Tsa kcha’le ñuk’añ tyi Tijuana, Baja California. Mi kaj kchaleñ k’eljuñ tyi Universidad de California en San Diego, tyi Estados Unidos. Tsa’ jojmi jk’eljuñ cha’añ lingüística yik’oty antropología tyi Cornell University tyi Nueva York. Jiñ lum weñ najtyi weñ tsäñal! Pero orajach ityejchibal kdoctorado tyi San Diego, weñ läk’älix kmajchil tyi Tijuana.

IMG_20180806_125046

Joñoñ tyi San Miguel. Komix kletsel kabäl xajlel cha’an mi kmajlel tyi otyoty.

Tyi enero 2018 juñyajleljax tsa’ majliyoñ tyi San Miguel yik’oty El Campanario, Chiapas cha’añ mi kñop lakty’an. Tsajniyoñ yik’oty kmaestra Carol-Rose Little. ¡Uts’atyäx! Wokolix awäläl tyi pejtyelel cha’an ajMorelia Vázquez Martínez, ajNicolás Arcos Lopez, yik’oty imajchilob. Tsa’ majliyoñ tyi jula’al ixä agosto che’ tsajniyoñ tyi Guatemala cha’añ congreso ik’äba FAMLi5.  Komäch kcha’sujtyel kjulatyañ.

Komtyo kñop lakty’añ cha’añtyo kabäl ty’añ machtyobä kujilik. Weñ utsatyax jiñ ty’an. Mi kñop je’e ty’an ik’äba ja’a kumiai, mu’bä subeñob tyi Baja California. Ktyatyuch kchuchu’ yujilix ty’an ik’äba otomí. Ity’añtyak México tyi kpusik’al.

IMG_20180806_094534

Tyi kusiñaj tyi otyoty tyi San Miguel. Weñ sumuk bu’ul yik’oty mutyun. ¡K’ok’ je’e!

Joñoñ Morelia.

Joñoñ Morelia.

Jk’aba jiñach Morelia Irene Vazquez Martinez, aj tya’ñ ch’oljoñ, chumuloñ tyi Campanario chukulbä tyi Tila, Chiapas. wa’libä k’iñ muk’oñ tyi k’eljuñ tyi Tecnologico Superior tyi Macuspana Tabasco. Mik cha’leñtyak kotyaya tyi proyectos de Lingüistica, ts’ijb tyi lak ty’añ, ñusayaj lak ty’añ tyi kaxlañtyañ yik’oty tyempayaj ty’añ. Mik weñ mulañ ili e’tyel, che’ yik’oty je’el tyijikña mijku’biñ che’ mijkäño’ yambä kixtyañojob muk’bä i mulañob lak tyañ Ch’ol. 🙂

Joñoñ, Matilde.

kik’oty kmajts

Joñoñ jk’aba’ Matilde Vázquez, ch’oyoloñ tyi Campanario, chukulbä tyi tyejklum Tila. Wa’liyi chumuloñ tyi San Cristobal de Las Casas. Tyi kcha’le k’el juñ  cha’añ Antropologia Social tyi Universidad Autonoma de Chiapas. Melel kcha’añ e’tyel bajche’ ts’ijb tyi lakty’añ , ñusaj kaxlañ ty’añ tyi lak ty’añ, tyi CELALI.

Sub’ kbä

Joñon jka’ba’  Abigael Pérez Gómez, chumuloñ tyi  ejido Cuviac, Tacotalpa, Tabasco. 20 años ka’bilel muk’oñ tyi ty’añ chol yik’oty chonkoloñ tyi k’ejuñ tyi licenciatura en Lengua  y cultura. Chonkoloñ tyi troñel cha’añ mi imuch’k’iñob lakty’añ ch’ol.

Norma, Guadalupe, Abigael yik’oty Adelaida

Mi kpäs kbä: Nicolás

Nicolás yik’oty Juan José, tyi ty’añtyak.                           Jk’aba’ Nicolás Arcos López ch’oyoloñ yik’oty tsa’ jkäla’ pañimil tyi Ejido San Miguel, Salto de Agua, Chiapas. Wäle’ woloñ tyi ejtyel tyi Universidad Intercultural del Estado de Tabasco. Tsa’ jk’ele’ juñ cha’añ licenciatura en Historia ya’ tyi  Universidad Juárez Autónoma de Tabasco, añbä tyi Villahermosa, Tabasco. Che’eñi tsa’ kcha’ jk’ele’ juñ cha’añ maestría en lingüística indoamericana tyi CIESAS-DF. Mi kmulañ jk’el jiñi ity’añ laklumal. Wäle’ wol jkotyañ jiñi proyecto cha’añ National Geographic Explorers.

Uriel yik’oty Joél.

 

 

Joñoñ, Carol-Rose

Mia Wiegand, joñoñ, Morelia Vázquez Martínez

Jk’a’ba Carol-Rose. Mi kcha’leñ k’eljuñ tyi Cornell University, Ithaca, Nueva York ba’añ wo kmel kdoctorado. Ch’oyoloñ tyi Estados Unidos. Tsa’ kcha’le klicenciatura tyi McGill University, Canadá cha’añ lingüística yik’oty estudios rusos. Tsa’ kajiyoñ tyi ñop ch’ol tyi 2015 che’ ñajañtsajniyoñ tyi San Miguel, Chiapas. Ya’i tsa’ käyiyoñ tyi yotyoty ajNicolas Arcos López, ba’añ chumulob imama ichichob. Tsa’ ikäñtyesayoñob lakty’añ. Jiñ mek cha’añ tsa’ kñopo Tumbalábä ch’ol, pe mi kch’ämbeñ isujm Tilabä Ch’ol je’e.

Woliyoñ tyi mel tamal tyi El Campanario.

Tyi enero tsa’ kpäyäyob tyilel cha’tyikil alumnojob tilemobä tyi Estados Unidos tyi Chiapas. Yomobix ñop lakty’añ. Weñ uts’aty tyi iñusayob ipaxyal tyi Chiapas. Tsajniyoñlojoñ tyi ilumal Tumbalá che’ jiñi tyi ilumal Tila.

Cha’añ kdoctorado, mi kts’ijbañ ktesis cha’añ ilojtyib its’ijbuñtyel yik’oty isujmlel tyi alol ch’ol yik’oty tojol-ab’al. Jiñ mek cha’añ woli kñop tojol-ab’al ty’añ je’e.

Otyoty, tye’tyak yik’oty xajlel tyi San Miguel

Joñoñ, Jessica

Jk’a’ba’ Jessica Coon, ch’oyoloñ tyi Oregon, tyi Estados Unidos. Tyi 2011 tyi majliyoñ tyi chuñtyäl tyi Montreal, tyi Canadá, ba’ chonkoñoñ tyi päsjuñ, ya’ tyi McGill University. Wa’li chonkoloñ tyi troñel tyi San Cristóbal de Las Casas yik’oty kpi’äl, tyäle cha’tyikil kalo’bilob.

Jessica yik’oty alälob tyi Montreal

Tyi ktyeche jk’ele’ lakty’añ che’ñak tyi 2002 tyi Campanario, ba’ tyi keji jk’el bajche’ tsolotyak majlel ili lakty’añ. Wa’li chonkolonloñ tyi troñel tyi ity’añob ajchujob ya’ tyi Montreal.

Virginia, Ella yik’oty Jessica tyi Campanario

Juan Jesús: Chuki mi kmel

Ch’oyoloñ tyi Tila. Wa’li chumuloñ tyi Jamil (San Cristóbal), ba’ chonkoloñ tyi troñel, tyi CIMSUR, chukulbä tyi UNAM. Tyi kcha’le k’eljuñ tyi UNACH, ba’ tyi kmele klicenciatura cha’añ Antropología Social. Ya’i tyi kmele kmaestria cha’añ lingüística indoamericana tyi CIESAS-DF. Tyi yujtyi’bal tyi majli kmel kdoctorado cha’añ lingüistica de UT-Austin, tyi Estados Unidos. Mi kmuläñ kpäse’ tyi cursojtyak bajche’ mi mejlel laktsäts-isañ lakty’añ yik’oty chonkol jk’ele’ bajche’ mi laktsole’ ibi’tyal lakty’añ che’ mi lajk’äñe’.

Juan Jesús tyi Campanario