Bajche tyok’el kwets’la majle jiñi xwäläk-ok

María de Jesús Martínez Pérez y Adelaida López Gutiérrez. Licenciatura cha’añ Lengua y Cultura. 6º semestre

Mi yälo’ jiñi bajche’ tyok’el kwets’la majle jiñi xwäläk–ok jiñäch: ja’ ch’ujulbä, yik’oty juñts’ijty xlembal, bararaja’, dadoj, yuty tye’ yik’oty k’eloñij chebä lu añix lakcha’añ iliyi tyi xiñil abälel mi lakpityañ jiñi xwäläk-ok, cha’añ mi laktyemlajbä lakik’oty mi lakchaleñ alas lakik’oty jal mi lakajñel lakik’oty ya’i  mi ke ipäsbeñoñläj ibä bajche’ ñoj yilal mi’ lakäk’eñ ijap li lembal cha’añ mi keñ k’ixñañ chebä ta’ix k’ixña jiñi xwäläk-ok mi kajel tyi weñ uk’el bajche juñtyikil xbijtyal chejbä jiñi xwäläk-ok chejbä ta’ix isätyä’ ijol mi lakweñ säjpäñ mi asubeñ ma’ix mi chañ tyä’lajñety, che jiñi mi chaleñtyel resoj uxsujtyel jiñ abej Maria, uxsujtyel tyatylojoñ a’ñetybä tyi pañchañ yik’oty mi yälel li salmoj 91 che mejku bajche’ ili ma’ix me chaktyälañety. Ta’bä isubul jiñäch xRosaj del Carmen García García ijabilel 36 ch’oyol tyi’ Reforma, Municipio cha’añ Tacotalpa, Tabasco.

Yambä  bajche’ tyok’el kwets’la majle jiñi xwäläk-ok jiñäch cha’añ mi amejlel alok’el mi ajale’ ch’ip tyi ch’a’al paty ya’i mi achokbeñ tyi ch’a’al paty cha’añ li xwäläk-ok mi saty ibä, che mi asäklañ abijlel. Ta’bä isubul jiñäch ajEliseo Martínez Pérez ijabilel  42 ch’oyol tyi Campamento Mirador, Municipio cha’añ Sabanilla, Chiapas.

Yambäj li bajche’ tyok’el kwets’la majle jiñi xwäläk-ok jiñch’añ ke’ mi lakchaleñ tya’ tyi matye’el bajki añety, jiñi atya’ jiñi xwäläk-ok, michujkej tyi ik’ap mi k’añ cha’añ mi xibañ ijol, mi boñej tyi ijol, che’ mi asokñeñ iñatyibal, mi ñätyañ ke cha’añ mi ts’äkañ ibä, cha’añ li xwäläk-ok machbä ikäñal jatyetybä mi asäklañ abijlel, jiñ che’ ta’ix asokol ma’ix chonkol isaklañety, mi ajmelel tyi lok’el  mi atyaj abijlel. Ta’bä isubul jiñäch ajEliseo Martínez Pérez ijabilel 42 años ch’oyol tyi Campamento Mirador, Municipio cha’añ Sabanilla, Chiapas.

Yambäj li bajche’ tyok’el kwets’la majle jiñi xwäläk-ok jiñäch mi laklujsuktyisañ  chukij añ lakcha’añ, mi lakxoje’ tyi’ wäts’al, pats’, pislel, pixol, moral, mi ajluxoje’ wäts’al chaáñ mi amejlel tyi lok’el. Ta’bä isubul jiñäch ajEliseo Martínez Pérez ijabilel 42 ch’oyol tyi Campamento Mirador, Municipio cha’añ Sabanilla, Chiapas.

Yambä’ bajche’ me’ lakwets’la majle jiñi xwäläk-ok, jiñäch ch’añ ma’añ mi tyälañety yom mi amelej  ch’ujel, jiñ muk’bä iñatyaño wajali lakyumoj, mi lakpule’ lakñichim, yom mi amelej jiñi sacrifisiotyak, cha’añ mi ñäch’tyäyel, jiñi imich’, che muki ka’malel tyi chay bätye’el  che’ bä yokej awomjach majlel, yiñ  cha’añ mi mich’añ, che’ mi k’el ke jiñi bätye’el choñkolbä chukej cha’añ añuñsañ k’iñ, cha’añ ik’uxo awalobiloj, jiñi xwäläk-ok ma’añ mi ñijkañ ibä’, che’ yoke woñjach achuke’ cha’añ atsänsañ mi achokej kaytyäl, jiñmeku cha’añ bajki mi  sokej ajol, cha’añ mi sätyety, cha’añ mi yäk’eñety axotye, cha’añ mi akäñe ke petyel añbä tyi matye’el añ iyum.

Leave a Reply